Springsidel

Pärast New Orleansi algas sõit Florida poole tagasi.
Florida poolsaarel ning osaliselt ka naaberosariikide territooriumil pulbitseb maa seest välja lugematu hulk allikaid, mille järgi on pandud ka üksjagu kohanimesid. Floridasse jääb üle 600 springsi.

Põhjuseks on karstinähtus, aluskivimiks olev lubjakivi lahustub ning tekivad koopad ja augud, kust põhjavesi välja pressib. Tänu allikate rohkusele saavad kvaliteetset joogivett miljonid inimesed.
Kõikidest Florida allikatest voolab aastaringselt välja 20-22 kraadine vesi.

Läksime mõndasid neist oma silmaga kaema, soov oli vees sulistada, sest teada oli, et allikates lubatakse inimestel ujuda, sukelduda, snorgeldada, samuti korraldatakse neis paadituure ning kajakiretki.
Esimesed, mida külastasime, olid Morrison Springsid.
Fotol, mille tõmbasin netist, saab ettekujutuse, millised need olla võiksid: üliselge veega suurte karstilehtritega helesinise põhjaga veekogud, milles kasvavad sooküpressid.
Allikatest saab alguse Choctawhatchee jõgi. Suurima lehtri läbimõõt on üle 80 meetri ning sügavus üle 100 meetri, millest voolab päevas välja 18 miljonit liitrit vett.
Kuni aastani 2010 olid need Florida puhtaimad allikad, siis aga midagi muutus ja mitte paremuse poole.
Tegelikkuses nägid nad välja sellised:
Öösel oli just lõppenud mitmepäevane tugev vihmasadu ning veetase tundus olevat tavalisest kõrgem, kauneid allikalehtreid ei paitnud kusagilt ning vesi oli praktiliselt läbipaistmatu. Trepid ja prügikastid olid poolenisti vee alla kadunud.
Vaid iidsed sooküpressid nägid endiselt esinduslikud välja, küll ilma okasteta, sest oli talv.


 Serenoapalm kui tavaline alustaimestiku taim.

Wakulla Springsidega oli lugu teine.
Ilm oli ilus, saime supelda ning ka korralikult matkata. Ümberkaudsetes metsades, kus kasvavad erinevad tammed, suureõielised magnooliad, ameerika pöögid, serenoapalmid, sooküpressid jt, on mitu üle 10 km pikkust matkarada. Paulad panid pikkade sammudega ees, meie püüdsime neil algul kannul püsida, kuid see ei õnnestunud eriti, seega jätkasime käimist tagasihoidlikumas tempos.
Jälgi Paulasid!





 Pärast matka oli mõnus vees olla.


Springside uurimise ajalugu ulatub tagasi aastasse 1850, kui allikatelt leiti Ameerika mammutite luid ning paleo-indiaanlaste tegutsemisjälgi, kes tulid Põhja-Ameerikasse Ida-Aasiast 14 500 aastat tagasi. Hiljem on allikate lähedal elanud mitmeid erinevaid hõime, kes küll pärast hispaanlaste jõudmist 1528 Wakulla jõe äärde surid Euroopa haigustesse.
Kui mina oleksin indiaanlane ja satuksin rännakutel sellisesse kohta, jääksin ma kindlasti sinna pikemalt peatuma, isegi võiks öelda, et lausa elama.
Lisaks pidevalt saada olevale puhtale ja paraja soojusega veele elavad allikates alligaatorid, kilpkonnad, manaatid, nii et söögipoolist jätkuks, ümbritsevas metsas liigub ka palju metsaelukaid.

Imekaunid allikad on ligi meelitanud paljusid filmimehi.
Leidsin fotod 20. saj esimeses pooles Wakulla Springsidel filmitud Tarzani filmivõtetest:


Probleemid: tormi ja üleujutustega imbub maa-alusesse põhjaveekihti linnade drenaazi ja solgivesi, samuti põllumajanduses kasutatavate kemikaalide jääke. Selle tagajärjel muutub tuhandeid aastaid muutumatuna püsinud allikate vee keemiline koostis ning selle tagajärjel hävib väga omanäoline ökosüsteem.
Inimesi on liiga palju ning kõik tahavad hästi elada ja palju tarbida.

Kommentaarid