New Orleansis

Jätsime New Orleansi kahekesi sõites vahele, et hiljem seda neljakesi koos avastada, ning nagu ka juba teada, olimegi jõulud seal.
New Orleansi asutasid prantslased 1718 maa-alale, kus elasid Chitimacha hõimu indiaanlased. Linnast sai alates 1722 Prantsusmaale kuulunud Louisiana piirkonna halduskeskus. Suur tööjõuprobleem oli varases koloonias väga pakiline, selle lahendamiseks imporditi Aafrikast laevade kaupa orjasid.
1762- 1803 kuulus linn Hispaaniale ning 1803 müüs Napoleon Louisiana USAle. Hiljem saabus immigrante Iirimaalt, Saksamaalt, Poolast, Itaaliast, Haiitilt.
New Orleansi peetakse USA kõige ainulaadsemaks linnaks tänu multikultuursele pärandile, samas kuulub linn aga kriminogeenseimate linnade hulka.

Ületamas Mississippi jõe silda.

Vanim osa, mille ümber linn arenema hakkas, kannab nime French Quarter. Suurem osa sealsetest majadest ehitati 18. saj lõpus - 19. saj alguses Hispaania valitsemisperioodil.

Muusikat jagus nii päevastele tänavatele kui õhtustesse pubidesse.

Mississippi ratas-aurik, millega tehti turistidele jõel lõbusõitu.

Rooli taga on mees ka.

20. sajandi alguses loodi New Orleansis uus džässmuusika stiil diksiländ, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. Armstrong oli orjade lapselaps, kes kasvas üles karmis linnaosas, kuid tänu heale õnnele ja heade inimeste juurde sattumisele sai temast maailmakuulus muusik.

Louis Armstrongi pargis.

Veel pilte linnast:

Ööbisime kolm ööd kämpingus, mis asus Bayou Segnette State Park´is, linnale suht lähedal, kuid vee-elementi oli kõikjal ning ka elustik vastavalt sellele. Öösel käis üks sulistamine ja krõbistamine ja krooksumine, õnnestus ära näha ka armadillo ehk vööloom.