New Orleans jättis meile kustumatu mulje, üheks põhjuseks ilmselt linna omanäoline arhitektuur. Õnneks oli meie seltskonnas noor haritud inimene, kes seda teemat põhjalikumalt jagab, seega annaksingi sõna Paulinale:
New Orleans paistab silma üsna omapärase ja kirju arhitektuurse ilmega, milles domineerivad Prantsuse, Hispaania ja Kariibi mõjutused. Iseloomulik joon, mis minu jaoks New Orleans’i maju ühendas, oli julge ja imepeen värvikasutus, võis näha fantastilisi kombinatsioone nii pastellidest kui väga kärtsudest.
Creole cottage - kreooli (maa)maja
18. saj. lõpp - 19. saj. keskpaik
Tegemist on Kariibi mõjutustega Prantsuse koloniaalarhitektuuriga. Linn on teadagi prantslaste asutatud, niisiis on tegemist ühe vanima majatüübiga New Orleans’is. Krundid linnas on üsna väikesed ning ruum tuleb ökonoomselt ära kasutada. Kui üldiselt iseloomustab kreooli maja eesõue avanev veranda, siis tihedamates linnaosades avanevad majad tihtipeale otse tänavale. Hooned on tavaliselt 1,5-korruselised ja katused järsu kaldega. Aknad-uksed on piklikud ning neid ehivad silmatorkavad kahepoolsed luugid. Enamasti on fassaadil rõhtne puitlaudis.
18. saj. lõpp - 19. saj. keskpaik
Need majad tulevad New Orleans’ile mõeldes ilmselt esimesena silme ette ning asuvad suuresti Prantsuse Kvartalis. Majad on 2-4-korruselised krohvitud või tellisest fassaadiga. Need on ehitatud pärast 1788. ja 1794. aasta suuri tulekahjusid. Vanemad puidust hooned hävisid ja karmistunud tuleohutusnõuete tõttu hakati ehitusel kasutama vastupidavamaid materjale. Sellest räägivad ka iseloomulikud ilusad sepistatud raudvõred ja piirded, mis ääristavad tänava kohale ulatuvaid peenikestele postidele toetuvaid rõdusid. Tänavakorrusel on enamasti poed, elati ülemistel korrustel. Kuna linnas oli sel ajal 40 aastat väldanud hispaanlaste valitsusaeg, on ka Hispaania mõjutused kreooli linnamajades tuntavad.
Shotgun House - püssitoru-majad?
19. saj. keskpaik - 20. saj algus
Seda tüüpi maju leidub üle kogu New Orleans'i. Tegemist on enamasti ühekorruseliste piklike majadega, millel on verandaga sissepääsud mõlemas otsas. Majad on suunatud lühema (~3,5 m laiuse) otsaga tänavale nagu püssitorud ning nende nimetus tuleneb sellest, et maja ees seistes saaks tulistada kuuli otse läbi terve maja (kuidas küll tullakse sellisele mõttele?) Shotgun majadest on erinevaid variatsioone, mõnikord on neile terves ulatuses teine korrus otsa ehitatud, mõnikord ainult pooles. Hoonetel on aknad ka külgedel ning need asetsevad enamasti väga lähestikku. Huvitav, kuidas meil selline asi läbi läheks?
Double-gallery house - topeltgaleriimaja?
19. saj algus-keskpaik
Need uhked majad on linnamajade aedlinlik versioon (19. sajandil oligi vastavatel aladel tegemist eeslinnaga). Kahekorruseliste viilkatusega majade tänavapoolses küljes on uhke, enamasti neljale sambale toetuv veranda mõlemal korrusel ning kõrged regulaarse sammuga avad.
Selliseid maju kohtasime mitmetes linnaosades, ka sellistes, kus nad esmapilgul tundusid justkui veidi võõrad ja liiga uued (pildid just sealt). Väga võimalik, et paljud neist on lihtsalt pärast suurt uputust taastatud, kuna nende elanikud paistsid esmapilgul olevat selgelt keskmisest jõukamad valged inimesed (näiteks naabruskonnas, kus leidus ka väga teistsuguseid maju ja inimesi ning mille kõrval paistsid mahajäetud tehasehooned, natuke räbalad bensiinijaamad jms). Sealsamas kohtas ka nii mõndki tühja platsi, millest näiteks ühele planeeriti ehitada uus pseudo-vana hoone. Ühe tänava olid sellised majad selgelt juba üle võtnud. Ei oska sellest midagi head arvata.
See viitab gentrifikatsioonile - protsessile, mille osas oleme end siin viibides harinud, ent sellest ehk tulevikus mõnes teises postituses.
Allikad:
Kommentaarid
Postita kommentaar