Kodutud

Kodutus on ajalooliselt olnud San Franciscos kui ühes kallimas ja arenenumas USA linnas suur probleem ning tänapäeval endiselt kasvav trend. Probleemiga ei suudeta toime tulla.
2017. aastal loendati linnas ametlikult 7500 kodutut.

Mediaanpalk piirkonnas umbes 6000 dollarit kuus.

Kahe magamistoaga korteri rent on suurusjärgus üle 4000 dollari kuus.

Miinimumpalk Californias 12 dollarit tunnis.

Et üürida kahe magamistoaga korterit, peab teenima üle nelja miinimumpalga.

Kodututest 70% on kohalikud, kes ei suuda üüri maksta.

Inimesed üldiselt on väga sõbralikud ja abivalmid, tolereerides ja aidates ka kodutuid, uurides, kas oleks vaja tekki, kas kõht on tühi vms.

Suur osa kodututest on koondunud kesklinna ning metroopeatuste lähedusse. Magatakse otse kõnniteel, pinkidel, aia äärtes, rikkamad liiguvad ringi ostukärudega, milles kogu elamine sees on.
Osad on nö korralikud ja omaette olevad, ajavad parkivate autode peeglite ees habet, osad karjuvad, tantsivad, kõiguvad jne olles alkoholi või mingite ainete mõju all.

Kodutute massi võidab ülekaalukalt negriidne rass, kuid ei saa ka öelda, et valgeid pole. On, aga neid ei saa enam valgeteks lugeda, kui just vanni ei pista ja puhtaks ei pese. Indiaaninägusid on näha üksikuid, ilmselt neid ongi siin vähe. Keda aga üldse pole kodutute seas märganud on Aasia päritoluga inimesed. Tundub, et neil on väga tugev kogukonna tunne, kui keegi peakski töö kaotama, aidatakse ta august välja. SFs on Ameerika suurim Hiinalinn, ei puudu ka jaapanlaste ja vietnamlaste piirkonnad.

Siin elas keegi.

Telklinnakud tänavatel. Mõni tänav on selline, kust hästi läbi jalutama ei mahu.