Lähenesime mööda Redwood Highwayd rannikule ning jõudsime piirkonda, kus kliima muutus jahedamaks ning udu laius üle metsade - ees ootas Redwood National Park, kus puuhiiglasi näha lootsime.
Ranniksekvoia (Sequoia sempervirens) on igihaljas okaspuu, mille looduslik kasvuareaal jääb Vaikse ookeani rannikule alates California keskosast, lõppedes Oregoni piiril.
Ranniksekvoia on maailma kõrgeim puu, mille üksikud isendid võivad kasvada kõrgemaks kui 110 meetrit.
Puud kasvavad vaid kitsal ookeanist 30–65 kilomeetri kaugusel mäestikuribal, mis ulatub põhjast lõunasse 750 km.
Suurem osa levilast jääb merepinnast kõrgusele 30–750 meetrit.
Eelistatav kasvuala on mägedes, eriti aga nendevahelistes sügavates orgudes, kus tänu sagedasele udule võib leida kõige kõrgemaid ja vanemaid sekvoiasid.
Suur niiskus meeldib ka sammaldele ja sõnajalgadele.
Teadaolevalt kõrgeima elus sekvoia on Hyperion, mille kõrgus on 115,55 meetrit.
See ranniksekvoia on 96 m kõrgune ning 2400 aasta vanune.
Meie auto kohta öeldi, et see läbi ei mahu, tavalised sõiduautod aga küll.
Puu on erakordselt pikaealine, tule- ja haiguskindel.
Okkad.
Puu võra on koonilise kujuga, oksad sirutuvad horisontaalselt või veidi allapoole. Tüve läbimõõt võib ületada 4,5 meetrit.
Koor on kuni 30 sentimeetri paksune, pehme ja kiuline.
Koorele annab tema punase värvuse parkhape.
Paksu koore happelisus kaitseb puud putukate, haiguste, seente ja tule vastu. Intensiivne tuli võib koore siiski läbida ja puu seest õõnsaks põletada. Kui vähegi elusat kudet säilib, taastab puu oma jõuvarud ja põlemishaavad armistuvad.
Ranniksekvoia on ainuke okaspuu, mis ajab juurevõsusid, kui puu maha raiuda, sellepärast kasvavad nad sageli ringikujuliselt.
Lähestikku kasvavate puude juured põimuvad tihedalt omavahel läbi, pakkudes üksteisele tugeva kaitse tuulte vastu.
Ranniksekvoia puit on väga väärtuslik. Et sekvoia tüvi on tavaliselt sirge, saadakse sellest kvaliteetset ja sirgekiulist puitu, mis on küll suhteliselt pehme, kuid mädanemiskindel. Puit on ilusa tekstuuriga, kerge ja vaiguvaba. Raudteede rajamise ajastul valmistati sekvoiapuidust liipreid ja ehitati raudteesildu.
Veokid, millega puit metsast välja toimetati.
19. saj lõpu poole hakati aru saama, et sellisel metsal on peale tarbepuidu saamise ka muid väärtusi ning hakati looma kaitsealasid.
Ranniksekvoia (Sequoia sempervirens) on igihaljas okaspuu, mille looduslik kasvuareaal jääb Vaikse ookeani rannikule alates California keskosast, lõppedes Oregoni piiril.
Ranniksekvoia on maailma kõrgeim puu, mille üksikud isendid võivad kasvada kõrgemaks kui 110 meetrit.
Puud kasvavad vaid kitsal ookeanist 30–65 kilomeetri kaugusel mäestikuribal, mis ulatub põhjast lõunasse 750 km.
Suurem osa levilast jääb merepinnast kõrgusele 30–750 meetrit.
Eelistatav kasvuala on mägedes, eriti aga nendevahelistes sügavates orgudes, kus tänu sagedasele udule võib leida kõige kõrgemaid ja vanemaid sekvoiasid.
Suur niiskus meeldib ka sammaldele ja sõnajalgadele.
Teadaolevalt kõrgeima elus sekvoia on Hyperion, mille kõrgus on 115,55 meetrit.
See ranniksekvoia on 96 m kõrgune ning 2400 aasta vanune.
Meie auto kohta öeldi, et see läbi ei mahu, tavalised sõiduautod aga küll.
Puu on erakordselt pikaealine, tule- ja haiguskindel.
Okkad.
Puu võra on koonilise kujuga, oksad sirutuvad horisontaalselt või veidi allapoole. Tüve läbimõõt võib ületada 4,5 meetrit.
Koor on kuni 30 sentimeetri paksune, pehme ja kiuline.
Koorele annab tema punase värvuse parkhape.
Paksu koore happelisus kaitseb puud putukate, haiguste, seente ja tule vastu. Intensiivne tuli võib koore siiski läbida ja puu seest õõnsaks põletada. Kui vähegi elusat kudet säilib, taastab puu oma jõuvarud ja põlemishaavad armistuvad.
Ranniksekvoia on ainuke okaspuu, mis ajab juurevõsusid, kui puu maha raiuda, sellepärast kasvavad nad sageli ringikujuliselt.
Lähestikku kasvavate puude juured põimuvad tihedalt omavahel läbi, pakkudes üksteisele tugeva kaitse tuulte vastu.
Ranniksekvoia puit on väga väärtuslik. Et sekvoia tüvi on tavaliselt sirge, saadakse sellest kvaliteetset ja sirgekiulist puitu, mis on küll suhteliselt pehme, kuid mädanemiskindel. Puit on ilusa tekstuuriga, kerge ja vaiguvaba. Raudteede rajamise ajastul valmistati sekvoiapuidust liipreid ja ehitati raudteesildu.
Veokid, millega puit metsast välja toimetati.
19. saj lõpu poole hakati aru saama, et sellisel metsal on peale tarbepuidu saamise ka muid väärtusi ning hakati looma kaitsealasid.
Kääbuse tunne oli nende suurte massiivsete tegelaste keskel. Kas leiad mind järgmiselt pildilt?
Alvari pilt sekvoiadest.
Meie oleme ka peal!
Kommentaarid
Postita kommentaar